Jooga

Mida tähendab jooga

Sõna jooga tuleb sanskriti keelest ja tahendab ühendust. See on individuaalse hinge ühendus universaalse vaimuga või keha ühendus meelega. Vaimult virge inimese jaoks tähendab see ka meele ühendamist mõistusega ja veelgi virgema inimese jaoks tähendab see keha, meele ja mõistuse ühendamist hinge sügavusega. Jooga aitab meil hoida keha nagu templit, nii et see muutub sama puhtaks kui hing. Keha on laisk, meel on elav ja hing on helendav. Jooga praktikad arendavad keha elava meele tasandile, nii et keha ja meelt, mis on mõlemad muutunud elavaks, tõmbab hinge valguse poole.

"Hatha-yoga-pradipika" ütleb et jooga on hingetõmbe kõikumiste vaigistamine ehk hingetõmbe kontrollimine ja selle rütmi jälgimine, mis viib teadvuse rahunemiseni. Kontrollides hingamist, kontrollite teadvust ja kontrollides teadvust, toote hingamisse rütmi.

Jooga ei ole ainult füüsilise treeningu vorm, millel on tervendav ja terapeutiline mõju vaid see pakub inimkonnale lahendusi mitmetele sotsiaalsetele, psühholoogilistele, filosoofilistele ja isegi ökoloogilistele probleemidele. Kuigi jooga eesmärk ja haripunkt on hinge nägemine, on sel ka palju kasulikke kõrvaltoimeid, sealhulgas tervis, õnn, rahu ja tasakaalukus.

Jooga koolkonna rajajaks peetakse Patanjalit, kes pani kirja selle, mida varasemalt sadade aastate jooksul oli suuliselt edasi antud. Patanjali "Joogasuutrad" kuulub paari kõige olulisema jooga-alase teose hulka, see on aegumatu juhend edasijõudnud õpilasele. Seal on kirja pandud jooga põhialused aforismide vormis. Arvatakse, et Patanjali jooga suutrad on kirja pandud perioodil 200 e.m.a. ja 200 m.a.j. vahel.

Ashtanga jooga on iidse jooga süsteemi üldnimetus.

Sanskriti keelne "ashta" tähendab kaheksat ja "anga" jäset, liiget või haru.

Lühidalt on Ashtanga jooga 8 põhialust:

1. Yama: moraalinormid, eetiline koodeks, keelud

2. Niyama: personaalsed reeglid

3. Asana: asendite harjutamine, füüsiline treening

4. Pranayama: hingamise teadus

5. Pratyahara: meelte vaigistamine

6. Dharana: keskendumine

7. Dhyana: meditatsioon

8. Samadhi: Universsalse Minaga või Vaimuga ühinemine