Jooga » Elamise kunst

Eluviis

Jooga filosoofia järgi valitseb universumis kosmilise harmoonia seadus, mida nimetatakse dharma seaduseks. Individuaalsel tasandil tähendab oma dharma järgimine vastutustundlikku tegutsemist ning oma vanusele, sotsiaalsele rollile ja vaimse teadlikkuse tasandile vastavat käitumist. Et mediteerimine hästi edeneks, peab olema kõrgelt arenenud sotsiaalse kohusetunde ja õige elamise taju. Vastasel juhul jäävad teie isiksuse põhiomadused muutumatuks - ikka juhivad teie käitumist seesama armukadedus, uhkus, viha ja egoism. Õige eluviisi eesmark on tegude, emotsioonide ja pürgimuste ülendamine, mis toob meelde puhtust ja rahu. Kui meel on puhastunud, tuleb meditatsiooni seisund iseenesest. Lõpptulemusena peegeldab meie suhe inimestega ja meid ümbritseva keskkonnaga meie suhet iseendaga. Tõeline moraalsus ei seisne mitte iseteadvuses ega ka mitte individuaalsetes pingutustes isiklike hüvede saavutamiseks, vaid enese pühendamises kogu maailma heaolule. Õige eluviis avardab südant ja vähendab isekust. Selle põhiprintsiip on treenida oma meelt andma.

Jooga sotsiaalse ja isikliku käitumise reegleid nimetataks yamadeks ja niyamadeks. Nende täitmine sulatab vähehaaval südame ja täidab selle armastuse, headuse ja lahkusega.

Yamad

Yamad on 5 toimimisviisi, mis võimaldavad meil suhestuda maailmaga õigel viisil. Need on sotsiaalse käitumise reeglid: ahimsa (vägivallatus), satya (ausus), brahmacarya (meelte kontroll), asteya (hoidumine varastamisest) ja aparigraha (hoidumine ahnusest)


Ahimsa (vägivallatus) tähendab, et hoidutakse kahju tegemast ühelegi elusolendile mõtte, sõna voi teoga. See ei tähenda mitte ainult vigastamise või vägivalla vältimist , vaid ka täielikku kahjutust ja armastuse aktiivset rakendamist elus. Ahimsa hõlmab ka andestamist, halastust ja teiste, eeskätt nõrgemate olendite kaitsmist. Siia alla kuulub kaastunne, heategevus ja headus, südame puhastamine ja pehmendamine. Püüdke kaitsta igat elusolendit nii hästi kui saate, olge kaastundlik, kui näete kedagi valus, leevendage kannatusei, kui saate. Taluge kindlameelselt solvanguid, kriitikat ja etteheiteid. Ärge makske kätte. Ärge kandke kellegi vastu viha. Andestage kõik.


Satya (ausus) muudab meele rahulikuks, selgeks ja võimaldab näha tõde, mis on olemise sisu. Selle alla kuulub enese vaoshoidmine, armukadeduse puudumine, andestus, julgus, kannatlikkus, visadus, headus ja armastus. Mõtted peaksid olema kooskõlas sõnadega ja sõnad tegudega. Kui tõe rääkimine teeb haiget või on haavav, ei ole see enam voorus, brutaalne ausus ei ole tõearmastus. Ebatõe alla kuuluvad ka liialdamine, valetamine, edevus, upsakus, teesklus ja lubaduste murdmine.


Brahmacarya (meelte kontroll, mitte liialdamine) võrdsustatakse tihti tsölibaadiga aga see tähendab kõigi tunnete kontrolli. Ent see ei ole lihtsalt tunnete allasurumine, vaid energia kanaliseerimine süvameditatsiooni eesmargil. Et mõistetakse sensuaalse energia kanaliseerimise eesmärki vaimse väe arendamiseks. Seda võib praktiseerida sel viisil, et reguleeritakse rohkem oma seksuaalelu, hoidutakse liialdustest nagu ülesöömine, ületöötamine, ülemagamine, ületreenimine, meelelahutuste ületarbimine ja suunatakse meel teistele rõõmu pakkuvatele tegevustele, eeskatt vaimsetele harjutustele nagu isetu teenimine, vaimulike laulude või mantrate laulmine ja mediteerimine.


Asteya (hoidumine varastamisest), see tähendab ka ahnusest ja raiskamisest ja teiste tegude au enesele võtmisest. Varastamiseks peetakse ka ükskõik mille tegemist teiste eest salaja, samuti selle mitte jagamist, mis meil on. Varastamine nüristab sisetunnet ja toob kaasa süütunde, autuse ning himude kasvamise. Olge aus kõiges ja teenige ainult omaenda tegevuse läbi.


Aparigraha (hoidumine ahnusest) tähendab asjade omamise ihast ülesaamist. See on sarnane asteyaga, kuigi nende vahel on väike erinevus. Steya (varastamine) on elust valesti arusaamise tagajärg, mis avaldub valedes tegudes. Parigraha (omandihimu) on ahnuse tegelik põhjus. See on janunemine tähelepanu ja tunnustuse, tasu ning teiste inimeste vara järele. See tuleneb sellest, et ei tunta elu põhiseadust, mis õpetab meile, et me kõik oleme ühe ja sama eksistentsi osa ja seetõttu on meil vaja anda. See ei tähenda kõige äraandmist, mis meil on. Ent me ei tohiks tarbetult koguda. Ülemäärane omand loob kiindumust, mis omakorda sünnitab hirmu kaotuse ees, viha ja armukadedust. Aparigraha tähendab ka loobumist selliste kingituste vastuvõtmisest, mis on seotud luksuse, altkäemaksu või manipuleerimisega. Olge helde ja elage isetult.

Niyamad

Yamade praktiseerimine puhastab meelt ja loob õiged suhted välismaailmaga; niyamad on individuaalse käitumise reeglid. Niyamad juurivad välja negatiivsuse ning äratavad voorusi, vabastades meele viha, uhkuse, kire, armukadeduse, ahnuse ja meelepette mõjude alt. Niyamad reguleerivad harjumusi ja tugevdavad tahtejõudu, valmistades meelt ette meditatsiooniks. Niyamad on: sauca (keha ja keskkonna puhtus), santosa (rahulolu), tapas (enesedistsipliin), svadhyaya (vaimsete kirjutiste uurimine) ja isvara pranidhana (jumalikule tahtele alistumine või pühendumine).


Sauca (puhtus) algab füüsilisest puhtusest, oma keha ja ümbruse eest hoolitsemisest ja puhta toidu söömisest. Vaimset puhtust praktiseeritakse isetu teenimise, negatiivsete emotsioonida ja mõtete vabastamise, heade omaduste arendamise, mantrate lugemise ja satsangi (vaimsete huvidega inimeste seltskonna) kaudu. Sauca praktiseerimine aitab vabaneda armukadedusest, muretsemisest, keelepeksust ja vihast. Rõõmsameelsus, rahulolu, meelerahu ja harmoonia, headus ja kannatlikkus on kõik puhtuse ilmingud.


Santosa (rahulolu). Rahulolu ja õnne ei leia välistest objektidest, vaid enda seest. See tähendab elu aksepteerimist sellisena, nagu see on, ja rõõmsa meele säilitamist, ükskõik mis olukord elus ka ette ei tule. Alles siis kui teie meel on vabanenud iha ja frustatsiooni survest, saab seda tervikuks ühendada ja puhastada. Koos selle puhtusega tuleb elurõõm. Kui te olete rahul, siis te ei kurda, ei igatse seda, mida teil pole, ja teid ei puuduta see, mida teised inimesed teie kohta arvavad või ütlevad. Igasugune võrdlemine, rivaalitsemine ja armukadedus tekib rahulolematusest. Rahulolematus mürgitab teie elu. Hinnake oma edukust elus mitte asjade, seisundi või intelligentsi põhjal, vaid pigem ihadest ja hirmudest vaba olemise järgi.


Tapas (enesedistsipliin) tähendab seda, et meele tugevdamiseks tehakse raskeid asju ja välditakse lihtsate asjade tegemist. Meelt võib võrrelda lihasega. lihas tugevneb ainult pingutades.Samamoodi peab meele sundima tööd tegema, et see muutuks tugevamaks. Tapasel on kolm vormi: füüsiline, sõnaline ja vaimne. Paastumine, füüsiliste raskuste ja ebamugavuste talumine on keha distsiplineerimine. Vaikimine ning ainult edasiviivate ja tõeste sõnade rääkimine moodustavad sõnalise tapase. Negatiivsete mõtete muutmine positiivseteks, viha ja tigeduse ületamine, kurtmisest hoidumine, solvangute ja haavamise talumine ning rahumeelsuse säilitamine on kõik vaimse tapase vormid. Mediteerimine on tapase kõrgeim vorm.


Svadhyaya (vaimulike kirjutiste uurimine) ja mantrate lugemine. See ülendab meelt, selgitab kahtlusi ja juurib välja negatiivsed mõtted. See loob uusi, vaimseid mustreid ning aitab keskenduda, julgustades ning tugevdades teie usku ning täites meele puhtusega.


Isvara pranidhana (jumalale pühendumine). Alistumine toob armu, mille läbi kasvab intuitsioon. Mida suurem on alistumine, seda suurem on võime sooritada vaimseid harjutusi.